Tere tulemast raieost keskkonda
Raieost meeskond on kindel, et Eestis on mets oluline majanduslik ressurss, mis omab ökoloogilist ja looduslikku väärtust.
Kasvava metsa raieõiguse ost
Metsakinnistute ja metsamaa ost
Põllumaade ost
Talumaade ost
Metsa hindamine
Metsanduslik nõustamine
Metsa majandamine
Metsakorraldus. Metsamajandamiskava
Uuendusraiete hulka kuuluvat lageraiet nimetatakse raielangi ülepinnalist raiet, kus ühe aasta jooksul raiutakse maha kõik puud, välja arvatud uue metsapõlve tekkimisele kaasaaitavad seemnepuud, elujõuline järelkasv ning säilikpuud. Lageraie tulemusel tekib lage või selguseta ala arenguklass.
Uuendusraiete hulka kuuluv turberaies olemasolev metsapõlv raiutakse korduvate raiejärkudega. Turberaiet ei tehta tavaliselt kuusikutes, kuna hõredaks raiutud vanad kuusikud on väga tundlikud tormituultele ja allesjäänud metsaosa võib hukkuda juba mõne aastaga.
Turberaie tulemusel tekib erivanuseline ja ebaühtlase täiusega mets, mida tuleb vajaduse korral täiendavalt kultiveerida. Turberaieid kavandatakse peamiselt kaitsealade piiranguvöönditesse, samuti asulate lähedusse, kus ei soovita tekitada lagedat ala.
Hooldusraiete hulka kuuluv valgustusraie, mida tavaliselt teostatakse noorendikes. Selle raieliigi eesmärgiks on peapuuliigi valgus- ja toitetingimuste parandamine ning metsa liigilise koosseisu kujundamine. Näiteks valgustusraiega tehakse kasvuruumi kultiveeritud okaspuu taimedele, eemaldades nende lähiümbrusest kiirekasvulisemad konkureerivad pehmelehtpuud. Valgustusraiel on peamiselt vaid metsakasvatuslik eesmärk ja tulemus ning tarbe- ega küttepuitu valgustusraidest reeglina veel ei saa.
Hooldusraiete hulka kuuluv harvendusraie, mida tehakse tavaliselt lati- ja keskealistes metsades, erandjuhtudel ka hiljem. Harvendusraie eesmärgiks on muuta puistu koosseisu ja tihedust, pärast raiet kasvama jäänud puude kasvu- ja arengutingimuste parandamine, mille tulemusel hoogustub tagavara juurdekasv ning puistu väärtuse tõstmine läbi tüveomaduste paranemise. Et tagada metsanduse jätkusuutlikkus ja metsanduses heade tavade järgimine, siis harvendamisel raiutakse välja eelkõige allajäänud, vigastatud, halva tüvevormiga, haiged ja surnud puud. Samas tuleks raiuda ka täiesti terved ja elujõulised puud, mis kasvavad liigtihedalt ja pärsivad üksteise kasvu.
Hooldusraiete hulka kuuluv sanitaarraie, mida tehakse peamiselt metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ning nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude kõrvaldamiseks metsast. Sanitaarraiet tehakse veel ohuallikaks mitteolevate surevate või surnud puude, kuivaladvaliste ja pöördumatult kahjustatud võraga puude, tormiheite ja –murru, juurepessikahjustusega puude ning oma ülesande juba täitnud seemnepuude raiumiseks.
Metsamajandamiskavas toodud kasvava metsa raiemahud on soovituslikud ning selle hindamisel lähtutakse erinevatest õigusaktidest, tagavara juurdekasvust, ökonoomsuse kriteeriumitest ning samuti ka metsaomaniku ettepanekutest. Metsa majandamise käigus tuleks vältida raiumisele mittekuuluvate puude vigastamist ning metsamajanduslike tööde käigus kahjustatud kraavid, sillad, truubid ja metsasihid tuleks korrastada peale raietööde lõpetamist.
Kõige lihtsam, levinum ja odavam viis on luua sellised tingimused, et uus metsapõlv tekiks looduslikul teel. Mida väiksem ning kitsam on raiesmik, seda kergemini see uueneb. Sellele saab kaasa aidata seemnepuude jätmisega, pinnase purustamise ja kobestamisega, millega luuakse maha langenud seemnetele soodsad idanemistingimused. Seemnepuudeks tuleks jätta hea tüvevormi, kitsa võra, kiire kasvu ja hea tervisliku seisundiga puud. Lähtuvalt metsanduses kehtivatest headest tavadest, siis oleks soovitav teha kõik raided talvisel ajal külmunud pinnasega, et vähendada pinnase sõtkumist ning allesjäävate puude juurte vigastamist.
Oluline on teha õige valik kultiveeritava puuliigi ja kultiveerimismaterjali valimisel. Arukas oleks jälgida loodust ja teha oma järeldused eelmise metsapõlve näitel. Eesti metsades sobivad istutamiseks eelkõige kuusk, mänd, kask ja võõrpuuliikidena lehis ja ebatsuuga. Mänd ja kask sobivad ka hästi külvamiseks, kuid seda võiks teostada pigem kuivemates ning väiksema rohukasvuga kasvukohatüüpides. Kusjuures on oluline teostada maapinna ettevalmistamine istutamiseks ja puuseemnete külvamiseks. Praktikas haavikuid, sang- ja hall-lepikuid ei ole otstarbekas uuendada mõne teise puuliigiga, kuna nende puuliikide uuenemine toimub kiiresti.
Kui tegemist on suurema loodusliku lageda alaga, mis on sobilik metsa kasvamiseks või suurema lageraielangiga, kus looduslik uuenemine on raskendatud, siis tuleks kasutada uue metsapõlve loomiseks seemnete külvamist või puittaimede istutamist.
Ükski puistu ei vaja tegelikult hooldusraieid, neid vajab inimene, et muuta puistut omaenese huvides. Ilma inimese poolt vahelesegamata toimuks metsas iseharvenemine ning harvendusraiega ennetataksegi puude looduslikku väljalangemist ning selle raide tulemusena kasutatakse ära lähitulevikus väljalangevate puude puit. Harvendusraie tulemusena saab nii kütte- kui ka tarbepuitu, millest enamus sobib paberipuuks. Vanemate metsade raietest saab ka palki.
